Tutvustus

Vändra Naisseltsi tegevusest

1918. aastal tulid ärksad Vändra naised kokku, et moodustada oma selts. Esmakordselt registreeriti Vändra Naisselts 1920. aastal. Vändra Naisselts taasasutati 1991. aastal.

Vändra Naisseltsi märksõnad on tegevuse mitmekesisus, areng, koostöö, naiste teadlikkuse tõstmine.

Esimeseks naisseltsi tõsisemaks ettevõtmiseks oli naisseltsi maja, mis anti Vändra Alevivolikogu poolt  tasuta üle,   renoveerimine. Üleantud maja oli väga armetus olukorras. Katus oli kui kuulidega läbi lastud. Kuid naiste ettevõtlikkusel ei olnud piire – remonditi ja sisustati hoone. Oma maja olemasolu lõi soodsad tingimused sisulise töö tegemiseks. Oma majja kolisime septembris 1994. a märtsis 1995. a saime majja ka vee.

1996. a augustis oli Lilli Garoline Suburgi 155 sünniaastapäeva tähistamine kirikus kontsert-jumalateenistus koos naisseltsi lipu õnnistamisega. Lipu valmistasid Riina Kuusk, Õie Tuvikene.

 Selts on korraldanud heakorrapäevi,piirkonna kaksikute päevi,talgupäevi,kursusi,näitusi ja näitus-müüke,kohtumisi teiste mittetulundus-ühingutega. Oleme reisinud nii kodu- kui ka välisriikides.

Tegutses ka näitering Virve Andreksoni juhendamisel.

Tähtsal kohal seltsi tegevuses on tervete eluviiside propageerimine, naiste osatähtsuse suurendamine kohaliku võimu tasandil, toimetulek. Tihedat koostööd teeme Vändra Alevi Pensionäride Ühenduse, Memento ja Vändra Aiandusseltsi liikmetega ja kutsume oma üritustele alati ka piirkonna elanikke (ka mehi).Selts on tegelenud heategevusega. Üheksakümnendail aastail jaotasime vähese sissetulekuga peredele Soomest ja Rootsist saadetud humanitaarabi, viisime üksinda elavaile vanureile koju jõulukuuski jne. Kuus aastat tagasi algatasime kampaania “Vanale asjale uus elu”. Inimestel, kellel on kodus korras majapidamistehnikat, mööblit, riietusesemeid, jalanõusid jne. saavad tuua need seltsi kasutuses ja alevi keskel asuvasse ruumi. Kellel midagi vaja, see tuleb ja sageli leiab endale vajaliku asja.

Pikemat perspektiivi silmas pidades on vaja teha tõhusat tööd järelkasvule mõeldes. Praegu on seltsi liikmed enamuses kas pensionieelikud või pensioniealised ja ka tegevuses saavad kajastatud põhiliselt selle kontingendi soovid ja vajadused. Noored naised – kuni 40 on väga vähe kaasatud seltsi organisatsioonilises tegevuses.